PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK
4 ERM A 565:25
Lisa nr.5 Neiu seeliku triibustik
2
1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED
1.1 Rahvariiete ajaloost
Ammustel aegadel olid meie esivanemad paiksed. Põhjust kodust kaugele
minna oli vähe, eriti naistel. Kokku saadi enamasti kiriku juures. Nii kujunesid välja
kohalikud tavad ja rõivamood (Vill, R; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3).
Rahvarõivad on peamiselt feodaalaegsed talupojarõivad, mis hiljem on paljudel
maadel muutunud rahvuslikeks peorõivasteks. Eesti rahvarõivast tuntakse paremini
19. Sajandi omi, mida on kogutud muuseumidesse. Need kajastavad nii perekonna
seisu ja vanuse rühma (neiu, pruut, noorik, abielunaine) kui ka muud seisundit :näiteks
leinaja (Kaarma, M; Voolmaa, A; Eesti rahvarõivad,Tallinn1981,lk14).
Etnoloogilises rõivauurimises on Eesti jagatud neljaks suureks rühmaks: Lõuna-Eesti;
Põhja-Eesti; Lääne-Eesti ja saared.