Kõik pidi olema allutatud riigi huvidele. Rahvusvahelisse suhtlusse tuleb mõiste raison`d etat riigi huvides. · Richelieu asus hugenottide õigusi piirama ja vallutas nende tähtsama keskuse La Rochelle 1628. aastal. Tühistati hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused. · 1629. aasta Armuediktiga jäi usuvabadus Prantsusmaal siiski kehtima, kuid kaotati hugenottide eriõigused. · 1626. a. lõhuti maha vana feodaalaadli tugipunktid ja valitsemine maapiirkondades läks riigiametnikest intendantide kätte. · Enamus alamaadlist seoti riigiteenistusega, kas sõjaväes ohvitseridena, või büroodes ametnikena, muutes nad nii valitsejale kuulekaks teenistusaadliks. · Keelati duellid. Richelieu leidis, et kirjandus ja kultuur võib toetada riiki a valitsejat, sest aitab kujundada inimeste mõttemaailma soovitud suunas. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635
on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati otsest võitlust feodaalaadli vastu. Kõrgaadli losside kindlustused lõhuti maha. Seoti kuningavõimuga õukonda kutsumisega, anti kõrged ametinimetused. Tööd nad ei teinud nim. sinekuuriaks. Kõrgaadlikelt võeti ära kohaliku valitsemisõigused, seda hakkasid teostama ametnikud, kelle nimeks olid intendantideks. Väikeaadlikest said ametnikud. Richelieu arvas, et ka kirjanduses ja kunstis tuleks järgida võimu toetust. Peaks toetama absoluutset võimu. Louis XIV sai troonile 1643. aastal
annaabi.ee 
