VETERINAARGENEETIKA
a lopuks,
selgitada kogu geneetilise koodi «sonastik».
Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. aastal
Nobeli preemia. Nende teadlaste tood tuleb lugeda uheks kesksemaks kogu
molekulaargeneetikas.
Geneetilise koodi pohiomadused:
1. Tripletsus. Iga aminohappe koht polupeptiidahelas maaratakse koodoniga, mis koosneb
mRNA kolmest nukleotiidist (DNA kolmest nukleotiidipaarist). Naiteks aminohappele
fenuulalaniin (Phe) vastavad nukelotiidide tripletid: UUU ja UUC, leutsiinile (Leu) aga CUC,
CUU, CUA ja CUG jne.
2. Pidevus. Polunukleotiidahelas ei ole koodonid uksteisest mingil viisil eraldatud, vaid
jargnevad vahetult uksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemargid». Uhe nukleotiidi
valjalangemise korral koodonist loetakse koodonisse jargneva tripleti esimene nukleotiid,
mille tagajarjel muutub kogu informatsioon.
3. Kattumatus. Iga nukleotiid kuulub ainult uhte koodonisse
annaabi.ee 
