Sõnamõrvar
Me Andresega olime kahekesi. Ainult kutsikas oli seal meile
seltsiks. Me istusime vaikides diivanile. Kutsikas hüppas mulle sülle ja haigutas
magusasti. Ma tundsin end võrratult hästi.
"Noh, kuidas on? Näe, kutsikas on sinusse kiindunud! Me ei saa teda ainult kutsikaks
kutsuda, tal peab ka nimi olema! Või mis sa arvad?" küsis Andres kavalalt.
"Jah! Nii, mis ta nimi võikski olla... haa! Ma tean! Kastanike või Tsilli! Minu meelest
sobiks Chjutice ka! Või Barbaara-Tsilli-Fentamoene! Nii idamaine! Mis sa arvad?" olin
väga õhinal. Andres vajus mõttesse.
"Ma arvan, et see peaks olema midagi pehmet ja armsat... näiteks Karva-Tupsu! See
sobiks! Või Nunnutis! Või midagi ametlikumat, näiteks Rex, Bimbo, Tomi, Tarzan,
Jerry, Pitsu või, või Pango!" Ma olin imestunud, et Andres nii närvi läks.
"Leedi!" hõikasin ma mõne minuti pärast.
"Vao! See on ilus nimi! See oleks sellele leedile imeilus nimi!" oli Andres vaimustuses.
"Hea küll! Me ristime ta Leediks
annaabi.ee 
