Fenoolidega kaasnevad probleemid Eestis ja Läänemeres
Varem saadi fenoole kivisöetõrvast, aga
praegu valmistatakse neid enamasti sünteetiliselt, mistõttu nende tootmise käigus satub
fenoole looduskekskkonda.
Põlevkivitööstuse põhjustatud reostus on suurel määral seotud fenoolide sattumisega
keskkonda. Põlevkivi utmisel vabanevad kresoolid, resortsiinid ja mitmed teised fenoolsed
ühendid. Osa neist läheb otse heitvette, osa uhutakse sademete poolt välja tuhamägedele.
Kõige suurem fenoolireostuse probleem on Kirde-Eestis.
Eesti veekeskkonnas on siiani määratud järgmiseid veekeskkonnale ohtlikke aineid ja nende
ainete rühmasid: raskmetallid, fenoolid, alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, polüaromaatsed
süsivesinikud, lenduvad orgaanilised ühendid jt. Varasematesse veekeskkonnale ohtlike ainete
uuringutesse Eestis on olnud hõlmatud peamiselt vaid raskmetallid, ühe- ja kahealuselised
fenoolid, kloororgaanilised pestitsiidid ja polüklooritud bifenüülid (PCB-d).