Tööde vormistamise juhend
sellest, mis on kasvatusteadustes teaduslik, ei olegi nii üheselt mõistetav. Esimeseks
võimalikuks ja arvestatavaks asjaoluks on uute käsituste ilmumine seni üldlevinud
klassikalise, nn loodusteaduliku teaduskäsituse kõrvale. Seepärast võib tänases
kasvatusteaduses kõrvuti positivistlikule empiirilis-analüütilisele paradigmale leida
traditsioonilisest teaduskäsitusest erinevat tõlgendavat lähenemisviisi, mis koos
kvalitatiivsete uurimismeetoditega tähistab nn fenomenoloogilis- hermeneutilist
paradigmat. Oluline koht kasvatusteaduslikus uurimistöös kuulub ka kriitilis-
emansipatoorsele paradigmale. Seega oleks ennatlik teaduslikkuse üle otsustamisel
lähtuda ainult tavapärastest teaduslikkuse kriteeriumidest. Mõõtmine kui
loodusteadusliku tunnetuse olulisemaid erisusi ei ole sellisena kasvatusteadustele alati
kohandatav. Seepärast lisandub kirjeldamisele, seletamisele ja prognoosimisele kui
annaabi.ee 
