Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Ta kirjeldab ning piiritleb neid samal viisil kui mineraloog oma kivimiproove või
botaanik oma taimi. Ta on teadlik, et väljaspool teadaolevaid fakte ei või ta teada midagi,
parimal juhul võib üksnes unistada; ja ta peab väärituks segada ära unistust ning teadmist."
(JUNG 1977: 303)
Taoline empiiriline lähenemisviis on Jungi puhul iseloomulik. Ta analüüsib kõiki vaadeldavaid
fenomene hoolika kannatlikkusega. Samas jääb muidugi alati küsimus, mis sunnib teda
vaadeldavateks fenomenideks valima just neid konkreetseid asju nagu näiteks alkeemia,
aatomifüüsika või kristliku dogmaatika küsimused.
Nii tekibki Jungil teatud kahesus - psühholoogi ning nõustajana on ta sunnitud tegelema ka
teoloogiliste küsimustega, kuivõrd need on vahel väga olulised tema klientide ja patsientide
jaoks ning vahel isegi vaimse tervise seisukohalt määravad. Siiski ei ole ju tegemist
loodusteadusliku temaatikaga ning tehes järeldusi mitte dogmaatilise traditsiooni, vaid nii
annaabi.ee 
