Mõtte mõttest
nt ei kinnita mingite nähtuste kordumine veel seda, et tegemist on põhjuslikkusega.
Gottfried Wilhelm Leibnitz (1646-1716) arvas, et arvestada tuleb mõlemaga: on olemas
mõistuse-tõed (nt loogika, matemaatika) ja kogemustõed ehk faktitõed.
Teaduse olemusega tegelesid ka loodusteadlased, nt. G. Galilei, I. Newton ja P.S.
Laplace.
l Kant (1724-1804) leidis, et loodusteadused on võimalikud kuna neis on võimalik
aprioorne sünteetiline teadmine.
37
Auguste Comte (1798-1857) positvist e. fenomenalist: teaduslikud teadmised piirduvad
fenomenide uurimisega, nende tagant ei saa otsida olemust. Teadusteooria on meile
vajalik üksnes psühholoogilistel põhjustel.
Henri Poincare (1854-1912) konventsionalismi: teaduse baasväited on kokkuleppelised,
kuid kokkulepitud väited peavad olema koherentsed (kooskõlalised). Kui on valida
mitme väite vahel, tuleb valida lihtsam.
XIX sajandi lõpuks oli välja kujunenud klassikaline arusaam teadusest: teadus on lõplikult
tõestatud tõene teadmine.
annaabi.ee 
