Lapimaa
(Suur Maailma
Atlas)
Jääaja kulutus ja kuhjetöid on näha kõikjal: ära kantud pinnas, moreeni vallid, oosid,
mõhnasikud ja voored. (Ratcliffe, 2006)
3. GEOLOOGIA
Fennoskandia ja sh Lapimaa kivimid on moodustunud kas Maa sügavuses magma
kristalliseerumise käigus või maapinnal vulkaanidest väljavoolanud laava tahkumisel, või siis
ka merepõhja settinud savi, liiva või muudest setetest. (Eklund, 2007)
Lapimaa asub Fennoskanida kilbil. Sõna kilp annab märku, et aluskord paljandub maapinnal
või on kaetud õhukese settekivimite kihiga. Enamik pealikorrast on aegade jooksul kulunud
erosiooni tõttu. Vanimad alukorra kivimid paljanduvad Koola poolsaarel, Karjalas, Ida-Soome
põhjaosas ja Põhja-Rootsis. (vt lisad Joonis ). Enamik sealseid kivimeid pärineb Arhaikumi
eoonist, Paleoarhaikumi aegkonnast, vanusega 2500-3100 miljoni aastat. Kivimiteks on
peamiselt gneiss ja metavulkaniidsed kivimid
annaabi.ee 
