JOHAN VILHELM SNELLMAN ANASTASIA TOPKINA JOHAN VILHELM SNELLMAN • 12. MAI 1806 STOCKHOLM – 4. JUULI 1881KIRKKONUMMI VALD • SOOME POLIITIK JA KULTUURITEGELANE, ÜKS FENNOMAANIDE JUHTE LAPSEPÕLV • KRISTIAN HENRIK SNELLMAN – LAEVAKAPTEN • MARIA MAGDALENA RÖRING • LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN
Idee oli juba Portànil olemas. ,,Keel on rahvuse alus"- oli põhikirja esimene lause. Nad lõid Soome kirjandusseltsi toimetuse, mis tegutseb siiamaani. Esimene välja antav teos oli Kalevala 1835 ja lõplikul kujul 1849. Rahvaluule kogumise kaudu jäädvustati kultuuri ja arendati sõnavara. Ka sõna ,,kirjandus" ei olnud varem olemas. 1870. jõuti kaasaegse soome keele perioodini. Korraldati sõnause ja ilukirjandusvõistlusi. Sealt tulid ka Soome ärielu loomise ja parteide ideed. Fennomaanide ideid avaldas oma ajalehes Snellmann. Tema õhutusel sündis soomekeelne rahvuskirjandus. Rootsikeelsed ei soosinud seda. 1850 tuli tsensuuri keel, mis keelas trükkida soomekeelset kirjandust peale usuteemaliste teoste. Sel ajal räägiti ka seda, et soomlased on tatarlastega suguluses ja väga metsikud, aasia rassi osa. Sellepärast pidavat haridustase olema halb. Seda propageeriti eelkõige reisikirjade kaudu. Freudenthal- asutas soomerootsi partei, mis oli väga intellektuaalne
annaabi.ee 
