Nimetu
(Meie Maa) ja soomlaste sõjalise vapruse (Lipnik Stooli lood) kirjeldamine idealiseerivas toonis
rootsi keeles.
M.A. Castren: keeleteadlane ja konstrueeris soome-ugri rahvaste sugupuu. Soome kirjanduse selts
(1831). Helsingi ülikoolis asutati soome keele professori amet (1850 Castren ja Lönnrot).
Üliõpilaskonna isamaaline kevadpidu 1848. Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome
hümni esiettekanne (Runeberg ja Pacius).
II Soomlusliikumine (fennomaania) politiseerumine ja keelevõitluse ajastu
Alates 1840/1860.aastatest kuni 19.sajandi lõpuni
Johan Vilhelm Snellman (+1881): Rahvusfilosoof (filosoofiaprofessor) ja riigimees
(senaator=minister). Hegeli õpilane. Arengu eesmärk on rahvusriik, mille aluseks on rahvusvaim,
mida väljendab rahvuskeel = soome keel. Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku,
peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama