Biosüstemaatika teooria ja meetodid
Tõsiseks komistuskiviks süstemaatikule on latentne homoloogia: mõni tun-
nus võib olla fülogeneesis mitte kadunud (reversioon), vaid olla mingil
geneetilisel põhjusel maha surutud ja võib hiljem kergesti taastuda.
5.2. Tunnuste homoloogia pole nii oluline siis, kui meie ülesanne piir-
dub "määrajate" koostamisega: näiteks on taime õie värvus hea diagnostiline
tunnus sõltumata sellest, et see võib olla põhjustatud erinevatest pigmen-
tidest. Ka feneetikas (üldisest sarnasusest lähtuvas klassifitseerimises)
pole homoloogiate leidmine nii otsustava tähtsusega kui fülogeneetilises
süstemaatikas, kus eksimus tunnuste homologiseerimisel annab suure vea.
5.3. Tavalisemaks veaks tunnuste nimekirja koostamisel süstemaatiku
poolt on mitme tunnuse n.ö. segamini kasutamine: ühe tunnusena püütakse
näidata mitut erineva tunnust või nende kompleksi.
6. Klassifitseerimine on üks loogika osa: ühikute või nähtuste rühmita-
annaabi.ee 
