"femoraalsed" - 1 õppematerjal

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

normist (Eesti ... 2004, Ainla 2007). Sekundaarne hüpertensioon. Püsiva arteriaalse hüpertensiooni esinemine lapseeas on valdavalt sekundaarne. Mida nooremas lapseeas see tekib seda suurema tõenäosusega on tegemist sekundaarse hüpertensiooniga. Alla 13 aastastel lastel diastoolne vererõhk 120 mmHg ja üle selle (Uibo jt 2010). Sagedamini viitab vererõhu kõrgenemine neeruhaigusele, endokriin-, aordi koarktatsioonile (vererõhkude erinevus üla- ja alajäsemetel, süstoolne kahin, femoraalsed pulsid nõrgad). Harvem ajutuumorile ja hormonaalsetele põhjustele. (Lundström 1999, Heinanen 1999, Ristimäe 2003, Viigimaa jt 2006.) Primaarne arteriaalne hüpotensioon. See võib olla ka füsioloogiline (adaptatsiooni) normivariant. (Iivanainen jt 1997, Rodda & Fuller 2007, Hockenberry & Barrera 2007.) Ortostaatiline hüpotensiooni põhjustavateks teguriteks on pikk voodireziim, palavik, dehüdratatsioon, ravimid (näiteks diureetikumid, vererõhu-, krambi-, tritsüklilised