Feminism Eestis
rakendamine nii riiklikesse kui ka omavalitsusasutustesse.
Iseseisvumise kaotamisega 1940. aastal soikus ka feministlik liikumine. Nõukogude
perioodil ei omanud sugu tähtsust, kõik olid ühesugused seltsimehed. Naised töötasid
ja teenisid ise elatist meestega võrdsetel ametipostidel, kuid töötasu suurus oli
väiksem kui meestel. Selleaegsed naisorganisatsioonid olid direktiivselt ellu kutsutud
ühendused, millel ei olnud sisu. Sellele vaatamata jõuti lääne feminisme edastada
abordiõigusega, mis taastati 1955. aastal, mujal käis võitlus selle eest 1970. aastateni.
Feministlik mõtlemine ärkab Eestis uuesti 1990. aastate lõpus ja siis soolise
vaatenurga alt ehk postfeminismina. Naiste õigused ei olnud samaväärsed meestega
tööturul, pöörati tähelepanu ebaõiglasele palga poliitikale, märkama hakati
5
seksuaalset ahistamist. Feminismiteema oli küll aktuaalne, kuid mitte kõikidele see ei