A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Lord Winter oli Feltonile öelnud: «Kui ma sind oleksin kuulanud».
Järelikult oli Felton kõnelnud tema kasuks, sest lord Winter ei olnud tahtnud teda
kuulata.
«Olgu ta nõrk või tugev,» jätkas mileedi, «igatahes hõõgub selle mehe hinges
kaastunne. Selle hõõgumise puhun ma tulekahjuks, mis ta neelab. Mis puutub aga
teisesse, siis tema tunneb ja kardab mind ning teab, mis tal on minult oodata, kui ma ta
käest pääseksin. Järelikult on mõttetu temaga katsetada. Feltoniga aga
on hoopis teine asi. Ta on lihtsameelne, puhas ja nähtavasti vooruslik noormees. Tema
hukutamiseks leidub juba vahendeid.»
Ja mileedi heitis voodisse ning uinus naeratusega huultel. Igaüks, kes oleks teda
magavana näinud, oleks öelnud, et see on noor tütarlaps, kes unistab lillepärjast, millega
ennast ehtida tulevasel peol.
XXIII TEINE VANGISTUSPÄEV.
Mileedi nägi unes, et d'Artagnan oli lõpuks tal käes ja ta vaatas pealt tema hukkamist.
annaabi.ee 
