Eesti keskaeg
eluaastast, kuid juba 12-aastane
võis truudusvande anda ja valida eestkostja. Vallalistele tütardele oli ettenähtud elatis
isa läänist, vasalli pärijateta lesk tohtis surnud mehe läänis olla oma elupäevade
lõpuni. Vasalli relvastus, hobuste arv ja välisvarustus oli kindlaks määratud ja seda ei
tohtinud muuta. Lääni ei võinud maaisand meelevaldselt tagasi nõuda ega ära võtta.
Äravõtmise põhjuste seas on: truuduse puudumine ehk feloonia; läänikohustuste
täitmajätmine. Vasall võis lääni müüa, aga seal olid piirangud.
Taani valdustes nimetataks eläänide pärimisõigust juba 1252. aastal - Esialgu nähti
ette lääni pärimist ainult isalt pojale. Seda tihtipeale kutsuti meeslääniks.
Kogukäeõigusega võis lääni pärida kõik. Kogukäeõigusest sai mitme suure Liivimaa
aadlisuguvõsa jaoks võimas vahend oma valduste kooshoidmisel ja suurendamisel.
14