Miks kunst ja kultuur armastab hulle
panemast. Tänapäeval on mitmeid nimekaid psühhiaatreid (kunstnikest rääkimata), kes
respekteerivad ja toetavad teistsuguste ehk autsaiderite kunsti.
Eesti autsaiderite hulgas on loojaid, kes elavad hooldekodudes, on kunstnikke, kes vajavad
hooldajat, ja neid, kes peavad aeg-ajalt haiglas ravil olema. Lembar Linder on autist, kes on
loonud oma putukate, lindude, loomade, kalade, kosmose, Maa, Kaali järve saladuste
maailma. Maksim Feigini tööd on täidetud tiheda, kohati süngemõjulise ja intensiivse
pliiatsivõrgustikuga. Rait Ruukel kujutab eriskummalisi sopilisi, sarvilisi olendeid ja Sören
Heinpalu joonistab vikerkaarevärvilisi viie käpaga kasse, ebatavalisi linde ning triibulisi, alati
naeratavaid inimesi. Võib muidugi küsida, kas need teosed mahuvadki kunsti mõiste sisse, kui
nende loojad ei teadvusta oma tegevust kui kunstitegemist ega oska kõrvalise abita suhestuda
kunstimaailmaga. André Breton kirjutas 1954