Aadel ja relvastus keskajal
15. sajandi II poolel hakkas Sveitsi maakaitsevägi lahingus kasutama seninsest pikemaid
odasid ja tihedaid jalaväekolonne. Peagi sai pikkoda ehk piik ka laiema leviku. 4-5 meetri
pikkusi piike kandev tihedalt koonunud väeüksus nägi eemalt välja nagu turris siil, ja
niisuguse üksuse vastu oli ka rüütlivägi võimetu.
Palgasõjaväe sünd
Rahaliste suhete arenemine ja kuningavõimu tugevnemine oli juba 13. sajandil hakanud
sõjaasjandust mõjutama. Pealegi ilmnes feaodaalsel rüütliväel üha uusi tõsiseid puudusi.
Rüütlite kokkukutsimine võittis alati palj aega ja uhked vapikandjad olid ka üsna
distsiplineerimatud. Peale selle eelistas osa aadlikke sõjakäigule mineku asemel hoopis
senjöörile raha maksta. Teisalt aga leidus vaesunud rüütleid, kes olid oma maavalduse
kaotanud, ent ei osanud teha midagi muud peale sõdimise.
Uut tüüpi sõjalist jõudu ehk palgasõjavähe hakkasid kõigepealt kasutama ja arendama riikide
keskvõimud
annaabi.ee 
