NSVLiit oli parteiline diktaktuur - tõestus
(hendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli igus inimeste kohtuvliseks
karistamiseks, ka mahalaskmiseks.
Laiendati koonduslaagrite ssteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba
miljoneid inimesi.
Sjavereformiga vhendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi
rahvusveosad.
Nukogude Venemaa kujundati 1922.a. mber NSV Liiduks (Nukogude
Sotsialistlike Vabariikide Liit)
Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis hendas endas 6 Nukogude
Vabariiki (Vene fderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidaan, Armeenia,
Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., hendati vallutuste teel veel mitmeid
territooriume kuni lplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15)
Stalini ainuvimu tekkides silitati vormiliselt riikide liidu ssteem, kuid
tegelikult vabariikidel puudus otsustamisigus ja kik juhtnrid tulid
Moskvast.
Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas vimuvitlus liidri koha prast NSVL-i
juhtkonnas.
Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dugavili) ja Lev Trotski
(Brontein)