asub ribis või plaadis. Kui As1fyd fcdbhf + fycdAs2, siis asub arvutuslik nulljoon plaadis ja ristlõiget arvutatakse ristkülikulise ristlõikena, mille laiuseks on plaadi laius b. Kui tingimus pole täidetud, asub nulljoon ribis. Sel juhul leitakse survetsooni arvutuskõrgus y, lähtudes pikijõudude tasakaalutingimusest. Ristlõike paindekandevõime MRd leitakse momentide tasakaalutingimusest armatuuri As1 raskuskeset läbiva telje suhtes. Tugevustingimus omab kuju MEd MRd = fcdbwy(d1 0,5y) + fcd(b bw)hf(d1 0,5hf) + fycdAs2(d1 d2). Tõmbearmatuuri vajalik pindala leitakse sõltuvalt nulljoone asukohast. 39. Saleda surutud elemendi arvutuse põhimõtted, teist järku sisejõud (p 4.1.1). Saleda surutud elemendi ristlõike tugevusarvutusel tuleb arvesse võtta nõtke mõju kandevõimele. Konstruktsiooni väljanõtkumise (stabiilsuse kaotuse) põhjuseks on teist järku sisejõud, mis on põhjustatud
(3.30) f cd b w Joonis 3.8 Ribiplaatristlõike arvutusvariandid: (a) survetsoon asub ribiplaatristlõike plaadis (b) survetsoon ulatub ribiplaatristlõike ribisse Ristlõike paindekandevõime MRd leiame momentide tasakaalutingimusest armatuuri As1 ras- kuskeset läbiva telje suhtes. Tugevustingimus omab kuju MEd MRd = fcdbwy(d1 0,5y) + fcd(b bw)hf(d1 0,5hf) + fycdAs2(d1 d2). (3.31) Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 55 Tõmbearmatuuri dimensioneerimine Kuna ribiplaatristlõike korral ülearmeerimise ohtu tavaliselt ei ole, siis survearmatuur kas puudub (sellisel juhul As2 = 0) või on selle pindala ette antud. Tõmbearmatuuri vajalik pindala leitakse sõltuvalt nulljoone asukohast. Kui
annaabi.ee 
