Kunsti ajalugu
Madalmaad, mis senini olid moodustanud ühtse terviku, jaotusid 1609. a. lõplikult kahte ossa.
Flandrias ( praegune Belgia ja Kirde- Prantsusmaa ) kui feodaalkatolikus maas pääses
valitsema baroki külluslikum, maalilis-dünaamiline suund. Selle peaesindaja, J. Fancart`i
( 1577- 1651 ) kirikuehitistes ( Jesuiitide kirik Brüsselis, Augustiinide kirik Brüsselis, mõl.
17. saj. I pool ) rakendatud voolavat ja rikkalikku dekoori arendas edasi L. Faydherbe (1617-
97 ) oma loomingus ( nt. Jesuiitide kirik Louvan `is).
Vastupidiselt feodaalkatoliiklikule Flandriale kujunes Hollandist 17. sajandil tugeva
kodanlusega valdavalt protestantlik maa, mis asus paljudes majandusvaldkondades Euroopas
juhtpositsioonole, jõulise majandusliku tõusuga kaasnes ka vaimse kultuuri õitseng.
81
annaabi.ee 
