Näidend "Fausti" põhjalik analüüs
“ ja
„Kui minagi nüüd mõtleks sedasama, kust olev põlv saaks nalja siis?“ Komejandi vihje on
selge: kunst, „poeedis kätkev inimsoo võimsus“, see oskus „üksikut osavasti üldistada“, ei
tohi mööduda kaasaegseist. Viimaste poole, nende südamele ja mõistusele kõneleb looming ja
nende kaudu siis ka järglastele, et sajandeid elada.
2. „Proloog taevas“ on võti kõige järgneva mõistmiseks.
Milline on Issanda ja Mefistofelese suhtumine inimesesse ja Faustisse?
Teises sissejuhatuses („Proloog taevas“) seisab meie ees jumal, peainglid ja Mefistofeles.
Allegoorilises pildis ülistab Goethe igavest materiaalset maailma, laulab hümni suurele emale
– loodusele. Miski ei püsi paigal, kõik liigub ja muutub.
Maailma loomiselt pöörab luuletaja oma pilgu inimesele. Mis on inimene selles
hirmuäratavas loodusjõudude meres? Ta on armetu, õnnetu ja kannatab igavesti. Ta elaks
paremini, kui talle poleks antud mõistust