Mihhail Bulgakov ja teosed
valitsenud mitte ainult teispoolsust, vaid kujundas ka Moskva tegelaste saatust. Nii
jõuab tegelaste kaudu lugejateni kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab tema
kodumaast, kus inimeste saatuse üle otsustavad samasugused jõud kui Jersalaimis.
"Meistri ja Margarita" loomisel on B-le olnud suureks inspiratsiooniallikaks
J.W.Goethe "Faust". See avardas romaani mõttemaailma, lubas Moskva-
peatükkide taga märgata sügavamat, nn faustilikku igavese olemise küsimust.
B. kujutas elu 1930.aastate Moskvas paroodiana, milles on allteksti ja varjatud
sümboleid. Loodud pilt on irratsionaalne ja seetõttu pole mingi üllatus, et Moskvasse
saabub saatan (Woland) oma kaaskonnaga.
Nagu Goethe, nii kasitab ka B. oma teoses kolmeosalist kosmoloogilist struktuuri:
igavikuline, maapealne elu ja allilm (põrgu). B-l on viimane paigutatud Moskvasse.
Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel (puhastustuli)
annaabi.ee 
