Eesti geograafia
Vendi
ajastust pärinevad jämedateralised liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. Vendi
kivimid on kõikjal kaetud hiljem tekkinud settekivimitega ja neid ei ole võimalik maapinnal näha.
Vendi kihte käsitletakse Kotlini lademena, mis on jaotatud kolmeks: Gdovi, Kotlini ja Voronka kihituks.
Kuigi vendi merelistest setetest on faunaleidi mujal teada, ei olnud siinne liiva ja saviainese suur
kuhjumiskiirus loomsete organismide elutegevuseks soodne ning selle tõttu ei ole Eesti vendi ladestust
faunajäänuseid ega ka nende elutegevuse jälgi leitud. Vendi rakenduslik tähtsus seisneb eelkõige selle
purdkivimiga seotud suurtes põhjaveevarudes. Koos lasuvate alamkambriumi setenditega moodustab vendi liivakivide
ja aleuroliitide kompleks nn
annaabi.ee 
