Punabakterid ongi tänaseks muundunud rakkude hingamisorganoidideks mitokondriteks. See sümbioos tekkis väga vara, eukarüootide evolutisoonilise arengu alguses. Kloroplastid on eukarüootidel hilisemat päritolu, mis tulid teatud sugupuudesse sisse mitmest erinevast allikast. Loomorganismid Ilmusid Maale veidi enne Kambriumi, umbes 600 miljonit aastat tagasi. Nende fossiile on leitud Austraaliast, Adelaide'i lähedalt. Neid nimetatakse Edicaria faunaks ja seni pole teada kas neil ka järglasi oli. Veidi sarnanevad nad millimallikatega, mõned ka meriliiliatega ja ussilaadsetega. · Täielik loomahõimkond kujunes Kambriumis. See toimus plahvatuslikult ja põhjuseks peetakse hapniku suurenenud sisaldust keskkonnas, mis võimaldas hapnikul põhineva ainevahetuse arengut. Teiseks põhjuseks peetakse meretaseme langusest tingitud uute ökoloogiliste nisside tekkimist. Igal juhul iseloomustab seda perioodi kiire
USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Enam kui neljakümnest leiukohast on leitud nooremate - 560 miljoni aasta vanuseid - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistisi, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks. Eelkambriumis laialdaselt tuntud elu jälgedeks on loetud ka stromatoliite, milliseid leidub soojades meredes ka tänapäeval. Stromatoliitseid struktuure on leitud kuni 3.5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. Möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus on paleontoloogia. III. Fanerosoikum Fanerosoikumiks loetakse Maa geoloogilises ajaloos ajavahemikku, mille vältel on toimunud
Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Enam kui neljakümnest leiukohast on leitud nooremate - 560 miljoni aasta vanuseid - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistisi, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks (pildil). Eelkambriumis laialdaselt tuntud elu jälgedeks on loetud ka stromatoliite, milliseid leidub soojades meredes ka tänapäeval. Stromatoliitseid struktuure on leitud kuni 3.5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel
Punabakterid ongi tänaseks muundunud rakkude hingamisorganoidideks mitokondriteks. See sümbioos tekkis väga vara, eukarüootide evolutisoonilise arengu alguses. Kloroplastid on eukarüootidel hilisemat päritolu, mis tulid teatud sugupuudesse sisse mitmest erinevast allikast.[1] Kambriumieelne periood Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600 miljoni aasta vanused. Nende fossiile on leitud Austraaliast, Adelaide'i lähedalt. Neid nimetatakse Edicaria faunaks. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised, nagu millimallikad, meriliiliad, ussid jt, seetõttu on eelkambriumist teada suhteliselt vähe kivistisi, sest pehme kehaga organismide fossiliseerumisvõimalused on väga väiksed. [2] Vara-Paleosoikum Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad.
annaabi.ee 
