Eesti loodusgeograafia
)
Ordoviitsiumi alguses u 480 kuni 435 milj a t oli Eesti aladel osaliselt
hiliskambriumi mere vahetu järglane, kuid suuremas osas valitsesid siiski
maismaalised tingimused. Varaordoviitsiumis olid madalaveelised
rannikulähedased tingimused, millele viitavad terrigeensed setted. Seoses
mere jätkuva pealetungiga algas ja sai ülekaalu karbonaatne settimine
(karbonaatsete välisskelettidega merefauna). Eristatakse kahte fatsiaalset
(kivimi tekketingimuste kompleks) vööndi): põhjavöönd, milles ordoviitsiumi
karbonaatkivimid on valdavalt halli värvusega ja ; telgvöönd, mille ladestu on
punane või kirju süvaveelisemate savikate lubjakivide ja merglite tõttu.
Ordoviitsiumimere elustik oli võrreldes kambriumiga tunduvalt rikkalikum ja
mitmekesisem. Ilmusid esimesed peajalgsed, merisiilikud ja korallid;
arvukamaks muutusid nii trilobiidid, teod, sammalloomad. Taimedest
annaabi.ee 
