Hernes
toiduks, söödaks, seemneks ja muuks
otstarbeks.
Söödahernes – kogu taim haljasmassiks, võimalik
kasutada ka energia tootmiseks.
Valmimisaja järgi jaotatakse sordid:
varajased, keskvalmivad ja hilised, mõnikord
eristatakse ka veel keskvarajasi sorte.
Varre pikkuse järgi jagatakse herned
madalakasvulisteks(25-70 cm), keskmise
kõrgusega, poolkõrged(70-115 cm) ja kõrged(115-
250 cm)
Kauna kuju järgi – tavalise varrega ja
fastseerunud varrega
Kauna ehituse järgi – poetisherned ja
suhkruherned
Tera kuju järgi – siledateralised ja kortsteralised
Tera värvi järgi – pruunid ja kirjud
Lehetüübi alusel: lehetud,
poollehetud, tavalise lehega,
akaatsialehelised ja hulgilehised.
Kasutatud kirjandus
Hernes AIAS ja KÖÖGIS 2000 raamat
Omavarustusliku proteiini tootmine
Hindrek Older
http://
www.etki.ee/index.php/92-sortide-kirje
ldused-alam/80-poldhernes?showall=1
annaabi.ee 
