flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris medius - VAHE VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris superior- ÜLEMISED VÄIKEAJU JALAKESED cortex cerebelli VÄIKEAJU KOOR arbor vitae - ELUPUU nucleus fastigii TELGIHARJA TUUMAD Ventriculus quartus 4 AJUVATSAKE fundus: - fossa rhomboidea - sulcus medianus - trigonum nervi vagi (X) UITNÄRVI KOLMNURK reguleerib südame tööd ja muude elundite trigonum n. hypoglossi (XII) -KEELEALUSE NÄRVI KOLMNURK colliculus facialis- NÄONÄRVI KÜNKAD aquaeductus mesencephali KESKAJU VEEJUGA tegmen: - tela chorioidea - pedunculus cerebellaris superior - velum medullare superior ÜLEMINE AJU PURI
proprii pontis, milliste aksonid omakorda – fibrae pontis transversae ristuvad vastaspoolele, sisenevad pedunculus cerebellaris medius´e kaudu lobus posterior´i hemisfääri ja nucleus dentatus´esse. Funktsioon – liigutuste teadlik regulatsioon, koordinatsioon. Eferentsed teed tserebellumist Eferentsed juhteteed väljuvad tserebellumist pedunculus cerebellaris superior´i kaudu. Esimene neuroni keha – tserebellumi koores. Teise neuroni keha – tuumad – nucleus fastigii, nucleus globosus, nucleus dentatus. Viimaste aksonid sisenevad tegmentum mesencephali, suunduvad vastaspoolele, kus jagunevad: ‐ ülenevad traktid – tr. cerebellorubralis, cerebellothalamicus jt; ‐ alanevad traktid – tr. cerebelloreticularis, tr. cerebellovestibularis jt. TSEREBELLAARSED TEED Aferentsed traktid seljaajust, ajutüvest tserebellumi
ühendub sillaga - need on aferentsed nende kaudu saabub väikeajusse informatsioon peaaegu kogu tundesfäärist - pedunculus cerebellaris superior (A3) ühendub keskajuga väikeaju suhtes põhiliselt eferentne SISEEHITUS - koosneb hall- ja valgeainest - nende kuju ja vahekord meenutab ussi, sagitaallõikel elupuu lehte – arbor vitae - hallaine esineb koorte ja tuumadena ning valgeaine kuulub väikeaju juhtesüsteemi TUUMAD 1. Nucleus fastigii (B4) telgiharjatuum paikneb kõige mediaalsemalt on vanim (kuulub archeocerebellum’isse) 2. Nucleus globosus (B5) et emboliformis (B6) kera- ja korktuum vanad tuumad 3. Nucleus dentatus (B7) hammastuum kõige lateraalemalt suurim ja uusim (neocerebellum) - Kõik tuumad on paarilised!!! KOOR - väikeajukoor – cortex cerebelli - 1 mm - 3-kihiline (väljast sisse) Molekulaarkiht (C8)
annaabi.ee 
