Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid
ka juba tehtud. Mina oskaksin eristada religiooni esiteks, tema arhailistes, maagilistes vormides,
umbes nagu see esines kiviajal või siis telesaates Selgeltnägijate tuleproov. Teiseks võib
religioossust käsitleda nii, nagu ta esineb suurtes maailmareligioonides: kristluses, islamis ja
judaismis. Kolmandaks võiks vaadelda religiooni nii, nagu teda võib kohati ära tunda sellistes
ideoloogiates nagu kommunism või fassism. Ka näiteks isamaalisus võib võtta mingi religioosse
vormi, näiteks Liidia Koidula luuletustes.
Kindlasti kõik eelpool mainitud religioossuse vormid mõjutavad tugevalt inimeste mõttemaailma
erinev on ainult see, kuidas ja mis suunas nad seda teevad.
Seega, mina arvan, et näiteks teadlase jaoks oleks hea, kui ta ei oleks religioosne. Ei ühel, teisel,
ega ka kolmandal viisil. Sest teaduses peab olema võimalik mõelda nii, nagu keegi varem veel
annaabi.ee 
