Muinas-Eesti sõjandus
Ei ole teada, kas
M-tüüpi kirveid võib ka nimetada tapperiteks? Ei ole muidugi välistatud, et see
sõna on küllaltki vana ning ulatub juba muinasaega välja, kuid võib olla ka
võimalik, et pärineb venekeelsest sõnast, mis tähistab kirvest.
Läti Henriku kroonikas on kirveid mainitud vaid kaks korda. Üks kord kasutasid
neid saarlased, kes piinasid kedagi (munka?) ning tapsid ta lõpuks tapritega
abaluude vahele lüües.
Sõjanuiad
Eestist on leitud fassetitud nurkadega nuiapead, millest mõned on üpriski hästi
dateeritavad: Pada kalmistu (13. saj), Siksali kalmistu (12.-13. saj), Otepää
linnamägi (13. saj II pool).
Sõjanuiapeade tüübid pani jällegi paika Anatoli Kirpitšnikov, moodustades 6
erinevat tüüpi. Teise sõjanuiade tüpoloogia tegi rootslane F. Sanstedt, kuid tema
jagas sõjanuiad 5 tüüpi.
ERM-is on margapuud, mille otstes on sõjanuiapead. Ei ole välistatud, et keegi 19.