Manerism
maades said eeskujuks Cornelis Florise Antwerpeni raekoda (1561-
1568) ja Lieven de Key Lendeni raekoda(1597-1604) ja vaekoda
(1602-1603)
Maneristliku arhitektuuri põhitunnused olid sarnased
renessansiaegse ehituskunstiga: ka siin olid põhjaks Vitruviuse
reeglid, mis nõudsid ordersüsteemi ja sümmeetria rakendamist.
Erinevus oli elementide väga ekspressiivne käsitlus- siledad fassaadid
muutusid jõulisteks ja väljapürgivateks, rusteeritud seinapinnad.
Fassaadipindasid ja interjööre ilmestati piltidega. Muutusid ka orderi
proportsioonid- see tõsteti kõrgele poodiumile, samba pind kaeti
dekooriga või tehti sellest figuraalne hermpilaster . pilgupüüdjaks sai
fassaadi võimas nikerdportaal ning sageli rõhutati sissepääsu
vabatrepiga.Euroopas enim levinud embleemiraamatud olid Andrea
Alciati ,,Emblematum Liber"(1531) ja Cesare Ripa ,,Iconoloogia"
(1593) sealt leidis iga ehitusmeister, kunstnik ja käsitööline õpetlikke
annaabi.ee 
