Tiit Lauk humanitaar
Arusaadavalt ei ole sellises olukorras keerulised vor-
mid ja vormiarendused õigustatud, kuna need põhjustaksid liigseid probleeme ja muutuksid
oluliseks takistuseks vabale improviseerimisele.
Viimastel aastatel on siiski märgata huvi kasvu süvamuusika eeskujul vormi arendada, säili-
tades džässile omase improviseerimisvabaduse. Üht sellist võimalust tutvustas IASJ 17. iga-
aastasel suveseminaril (7.–13.07.2007) Sienas itaalia džässmuusik ja -helilooja Claudio Fasoli
oma loengus “Ettearvamatuse lõpuleviimine džässis” (Achieving Unpredictability in jazz).
Iseloomulikuks jääb aga see, et džässmuusikud eelistavad lihtsaid vorme, mida on teatud
määral võimalik kujundada esinemise ajal sõltuvalt inspiratsiooni realiseerumise käigust. Siit
koorub põhjus, miks džässimprovisatsiooni temaatiliseks aluseks on sageli kõige tavalisem
32-taktiline AABA lauluvormis või 12-taktiline bluusivormis teema. Džässis on kirjutatud ka