Keisrivõimu nõrgenemine pärast 1468. aastat. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemitel seega vajati liitlasi. Abi tuli Portugalilt, kes ei tahtnud ala vaid levitada katoliku usu piirkonda. 30-aastane sõda. Etioopia suured inimkaotused, hävinud linnad, kloostrid, paleed. Clawdewos (1540-1559) saavutas edu moslemite vastu. Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimust, sest olemas olev koosnes paljudest üksustest, igal oma sõjavägi ja valitsejad. 17.-18. sajand Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari. Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas sel ajal. Vaimse elu edenemine. Iyasu II (1730-1755)- hariduse, teaduse, kirjanduse areng. Võim läks üle kohalikele valitsejatele (vürstidele) 19.sajand Algas Etioopia maade taas ühinemine. Ras Kassa (1818-1868), võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Etioopia sai taasühendatud. Keelas orjakaubanduse, uued teed, armee relvastuse moderniseerimise, polügaamiat (mitmenaisepidamine). Vähendas kiriku
Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti. Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest paljude väikeste üksuste asemele, kus igal oli oma sõjavägi ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused ja mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628. aastal toimus Rooma kiriku alla minek, kuid hiljem keelustati katoliiklus ning jesuiidid pagendati. Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari (Etioopia renessanss), mis oli sel ajal Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas. 17. - 18. saj. oli Etioopias vaimse elu edenemine, oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu ning sisepoliitilised reformid. Iyasu II ajal edenes aga hariduse, teaduse ja kirjanduse areng. Kuid järeltulijate ajal nõrgenes keskvõim uuesti ning tegelik võim läks tagasi kohalikele valitsejatele ehk vürstidele. 19. sajandi keskel algas Etioopia