Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis
IV Sõjajärgsed aastad
Juba 1944. aasta veebruaris Leningradis kohustas hariduse rahvakomissar N8igol Andresen
oma käskkirjaga Rahvahariduse osakonna juhatajal teatama isiklikult õpetajatele ja
raamatukogutöötajatele, et nad on määratud tööle nõukogude Eestisse, kus peavad kõigepealt
koguma andmeid haridustöötajate kohta, võtma arvele kõik ümbruskonnas olevad õpikud ning
sulgema ajutiselt kooli- ja avalikud raamatukogud. 1944. aasta novembris käsk puhastada
raamatukogud fashistlikust ja muust nõukogudevastasest kirjandusest. Raamatuvarade
hävitamine Glavliti salajaste käskkirjade järgi jätkus, kusjuures nüüd keskenduti
Keskraamatukogude lõhkumisele (enne sõda ei jõutud), suureks kaotuseks eesti kultuurile oli
150000 köitelise, väga hästi komplekteeritud (sisaldas ka eesti kirjanduse arhiivkogu) ja sõja
ning senised okupatsiooniaastad õnnelikult üle elanud Tallinna Keskraamatukogu hävitamine
aastail 1946-1950