koalitsioonidega (enam kui ühe partei valitsused), mistõttu oli raskendatud otsuste langetamine. Itaalia linnades kasvas tööpuudus ning see omakorda tekitas rahutusi – üha enam sattus töölisklass kommunistide propaganda mõju alla. • 1918. aasta lõpus oli Mussolini rajanud oma mõttekaaslaste väiksema rühmituse (“Fascio di Combattimento”), kuhu põhiliselt kuulusid kunagi armeesse kuulunud ja töötuks jäänud mehed. Rahvas hakkas neid kutsuma fashistideks (fascio tähendab itaalia keeles liitu või kimpu). Siit ka termini päritolu, millega hiljem hakati üle kogu maailma tähistama paremäärmuslikke poliitilisi rezhiime. • 1921. aastal oli Mussolinil juba palju toetajaid ja tundus, et just tema on see tugev isiksus, kes toob Itaalia välja majanduskaosest ja anarhiast. Oma avalikes sõnavõttudes lubas Mussolini, et taastab Rooma Impeeriumi.
Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile 1918. aasta lõpus Benito Mussolini poolt rajatud rühmitus "Fascio di Combattimento", kuhu põhiliselt kuulusid armeest demobiliseerunud ja töötuks jäänud mehed. Rahvas hakkas neid kutsuma fashistideks. Fasistid jutlustasid tugevast riigist, pidasid kommunistidega lööminguid ja suutsid paljudele kriisi käes vaevlejatele jätta endast mulje kui ainsast majanduskaosest välja viivast jõust. Mussolini lubas taastada Itaalia kunagise võimsuse. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Rahvuse heaolu kõrval on oluline ka Itaalia kui suurriigi võimsuse taastamine.
Mitte ainult sulle vaid võibolla kogu rahvale. Nõnda ei pruugi see olla sugugi vaid niisama tühi loba ja viljatu filosoofiline targutamine, vaid vägagi praktiliste järeldustele jõudmise tee. Aga mingis mõttes käib sõda ju ka praegu. Pidevalt esitatakse meile küsimusi. Kogu aeg tahetakse vastuseid. Kui keegi soovitab siinsete venelaste probleemidele tähelepanu pöörata, siis käratatakse: "Aga mis nad siis tulid siia!" - Kui meid nimetatakse fashistideks, siis on esimeseks vastuseks: "Aga vaadake, missugused te ise olete!" - Ei näita vist erilist mõttetarkust ega ärata ka usaldust. Suurem osa meie rahvuslikkust ja isamaalikkust toetavatest populaarsetest argumentidest on ju vähegi avaramalt mõtestatud taustal lihtsalt nõrgad, naeruväärsed või lausa jaburad. Enesehaletsemine ja teiste süüdistamine ei ole ju vist eriti tõsiseltvõetavad tegevused. Ega ka mitte uhkeldamine ja ülbamine
annaabi.ee 
