Infoteadus, infoteaduse protsessid, teadusliku informatsioonikäsitlus, infokriis al 19 sajandil.
Tegemist on
esinemissageduse analüüsiga. George K. Zipf'i seadus ütleb, et sõna esinemissagedus mingis tekstis on
seoses selle sõna esinemiste arvuga (Zipf, G.K. Selected Studies of the Principle of Relative Frequencies of
Language. Cambridge, 1932).
1929.a.avaldas Henry E.Bliss oma töö teadmiste organiseerimisest The Organization of
Knowledge and the System of Science , mis oli ettevalmistus tema liigitussüsteemi
(fasettliigitus) väljaarendamiseks.
Kõik nad tegelesid teadusinformatsiooni küsimustega: igaüks omal moel.
9. Milles seisneb V.Bushi artikli ,,As We May Think" olulisus infoteaduse seisukohalt?
Seda artiklit on mimetatud ka `infoteaduse manifestiks`, kuigi autor pole seda ise niimoodi määratlenud. S.
Herner valis selle artikli oma 1984.a. ilmunud `Infoteaduse lühiajaloos`infoteaduse alguspunktiks. Herner väitis,
annaabi.ee 
