Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
" (JUNG 1986:147-148)
Jungi mõttekäigu suund on arusaadav: kuna müüte on alati peetud väga oluliseks, siis peab neis
sisalduv olema ühel või teisel moel ka meie jaoks olulise tähtsusega ning nende esitatud
sõnumist saab teha otseselt eksistentsiaalseid järeldusi.
3.4.3. Usuline kogemus kui teoloogia allikas
Jung näeb usulist kogemust samal viisil kui Rudolf Otto. (Tema mõjust Jungile tuleb juttu töö
lõpuosas.) Usulisele kogemusele on omane nii tremendum kui fascinosum aspekt. See
tähendab, kogemus võib olla äärmiselt hirmutav, kummaline või piinarikas (tremendum).
Samuti võib mõni teine seesmine kogemus olla täis ekstaatilist, joovastavat rõõmu, selgust,
rahu või õnnetunnet (fascinosum). Mõlemat sorti kogemused on legitiimsed. Jung selgitab, et
tänapäeva teaduslikus ja läbiuuritud maailmas pole üleloomulikule kohta isegi kaugemates
galaktikates.
,,Kuid inimhing näib hoidvat saladusi, kuivõrd empiirilise uurija jaoks taandub kogu usuline
annaabi.ee 
