Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid)
seotud külgahela –OH rühma või N9 külge, alaniin N9 külge). Seetõttu taimede
töötlemisel kasutatakse sünteetilisi tsütokiniine (kinetiin, bensüülaminopuriin – BAP,
difenüüluurea jt). tuntud on ~200 looduslikku ja sünteetilist tsütokiniinide toimega
ühendit.
Tsütokiniinid esinevad õistaimedes, sõnajalgtaimedes, sammaldes, vetikates,
bakterites. Taimi nakatavad tsütokiniine produtseerivad bakterid põhjustavad taimedel
näiteks „nõialuudade“(Corynebacterium fascians). Putukate poolt sekreteeritud
tsütokiniinid tekitavad pahkasid.
Peamiseks sünteesikohaks on juurte apikaalne meristeem, millest tsütokiniinid
liiguvad pealmaaosadesse ksüleemivooluga. On andmeid, et tsütokiniinide süntees
vähesel määral toimub ka võrsetes ja liikumine ka floeemivoolus. On leitud, et juurte
poolt sünteesitud tsütokiniinide hulga mitmekordistumine ei mõjuta tsütokiniinide
hulka pealmaaosades.