Arhitektuur renessansist klassitsismini
Barokk-kirikute eeskujuks sai II Gesu kirik (Roomas). Kirikuid kaunistavad skulptuurid ja
maalid said suure tähtsuse. Välisilmes osutus olulise tähtsusega osaks kuppel või torn ja läänefassaad,
mille keskosa on kahekorruseline ja ühendusel on kasutatud kitsamaid ja madalamaid kõrvalosasid ehk
spiraalikujuli ja lopsakaid voluute. Fassaadi detailid sarnased renessansiga ehk näis dünaamilise, rahutu ja
maalilisena - just nagu siseruumilgi. Esines ka lainelisi, astmelisi ja kaarekujulisi fasaadipindu. Kokku
kuhjati hulgaliselt arhitektuurilisi vorme, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Seoses suurte ansamblitega:
kõike püüti näidata suuremana ja võimsana, kui see tegelt oli (ruumiliste illusioonide ja efektide loomine).
Louvre'i kuningalossi täiendamisega sündis Prantsuse uus stiil, kuigi ta jäi rohkem truuks Paladio laadile
(näiteks üle kahe korruse ulatuvad paarissambad). Prantsuse barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks just
Versailles' lossi ehitusel
annaabi.ee 
