Põhja -Jäämeri
Vene laeva "Rjurik" komandör.
Lahe rannikul on Kotzebue linn.
Saared
Gröönimaa on suur saar Põhja-Ameerika mandrist kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani
vahel.
Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu 50 korda suurem kui Eesti.
Saare ulatus põhjast lõunasse on 2670 km. Põhjapoolseim punkt on maailma põhjapoolseim
maismaapunkt Morris Jesupi neem 730 km kaugusel põhjapoolusest. Lõunapoolseim punkt
on Farveli neem, mis paikneb ligikaudu Tallinna laiuskraadil.
Saar moodustab põhiosa Gröönimaa omavalitsuslikust alast.
Suurema osa Gröönimaast moodustab enam-vähem puutumatu loodus. Üle 80%
Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala
on 410 449 km² (umbes 9 korda suurem kui Eesti). Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja
Ida-Gröönimaa rahvuspark.
Liustike tegevus on vorminud väga liigendatud rannajoone, kus leidub palju fjorde ja
annaabi.ee 
