Üldine teatriajalugu I sügis
Marginaal kui
madalaima ühiskonnakihi esindaja. Moralitee saab alguse keskaja allegoorilisest/sümbolistlikust
mõtteviisist. Kõige levinum allegooria keskajal: surm kui vikatit kandev luukere. Veel levinud
allegooriaid: fortuunaratas, surmatants. Voorus vs pahe, hing vs keha (tajuti pidevate
äärmuste/vastuolude võitlust). Korraldati äärmuslike vastuolude demonstratiivseid vaidlusi.
Vaidlused võisid olla väga farsslikud, jantlikud. Vaidluseid võisid esineda erineval kujul: laul,
teoloogiline traktaat (mingi küsimuse teoloogiline käsitlus) jne. Vaidlustest kujuneb välja moralitee.
Moralitee teatrivorm, kus tegutsevad allegooriad. Vaidlus käib alati inimese hinge üle. Moralitee
püüab kõike konkretiseerida, täpsustada (mis on hea, mis halb; kuidas need jõud töötavad jne).
Kuradite ja saatanate asemel alati grupp pahesid (nt seitse surmapattu). Vaataja sai tundma õppida
annaabi.ee 
