Üldine teatriajalugu I sügis
protsess. Teofili langemini toimus tänu solvumisele (Rutebeufi järgi), ja solvus jumala peale.
Põrguhirm kaalub üles hirmu karistuse ees. Hiljem sellist tooni enam ei kohta, järgnevad miraaklid
on palju eflektilisemad, tungib palju kurtioossuse elemente miraaklisse. Hilisemad miraaklid
üritavad rahvast lõbustada, Rutebeuf aga kindlalt määratlenud piirid. Rutebeuf ei muuda saatanat
koomiliseks, tema saatan on hirmuäratav oma võimuga inimese üle ja pole farsitegelane.
13.sajandisse jääb aind üks miraaklitekst. Miraakel Theofilist. Alles järgmisel sajandil näidete
alusel kasvasid välja miraaklid. Algselt olid näited abiks, hiljem omandasid iseseisva staatuse.
Näited olid episoodid kaasaegsest elust, lood pühakutest aga minevikust. Näited ülimalt sarnased
renessansi novellidega.
Boccaccio ,,Dekameroni" ilmumisega kaasneb miraakli plahvatus. ,,Imemäng nunnast, kes ..."
miraakel 14