vaid fragmente. Iseloomulik on koori rolli taandumine: koor laulis vaid vahelaule, mil polnud enam mingit seost tegevustikuga. Kadus ka poliitiline otsesõnaline satiir, tegevus muutus kas muinasjutuliseks või müüte parodeerivaks või siis olustikulisemaks. Hellenismis ajal nii nimetatud uusatika komöödias domineeris olustikuline laad. Kujunesid stereotüüpsed karakterid ning ka stereotüüpsed süzeed. Jämekoomikat ei olnud, piirduti pehme huumori ja mõnede farsistseenidega. Suurimaks sellelaadse komöödia meistriks oli Menandros, kelle loomingut tunneme peamiselt papüürusefragmentide järgi, mille hulgas on peaaegu täielikult säilinud ,,Pahurdaja". Atika komöödia oli eeskujuks paljudele rooma kirjanikele, keda omakorda kasutasid eeskujudena mitmed hilisema aja euroopa draamakirjanikud. Rooma Komöödia Titus Macc(i)us Plautus (u 250-184) osutus geniaalseks komöödiakirjanikuks, kelle looming,
tunnuste järgi ära tuntakse; pimedas võrgutatud tütarlaps, kelle võrgutajaks osutub hiljem tema noor abikaasa; surnuks peetud kangelase kojutulek jne. o Sündmustiku aluseks on harilikult armulugu. Sellega kaasnevad äravahetamised ja jälletundmised. 5 o Jämekoomikat ega satiiri polnud, piirduti pehme huumori ja farsistseenidega. (farss olustikuline jant, naljamäng) Komöödia osad: o proloog o parodos avalaul; o agoon -- peategelaste sõnasõda. Vaieldakse aktuaalsel poliitilisel, ühiskondlikul teemal; o parabaas kasutati vaid komöödias: koor võtab keset näidendit maskid ära ja pöördub otse publiku poole, loobub lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Pöördumise sisu pole näidendi tegevusega otseselt seotud: autor selgitab oma
annaabi.ee 
