Üldine teatriajalugu I sügis
ainest massistseenidele. Meile teadaolevates müsteeriumitekstides on kirjas: siia panna farss.
Farss ja moralitee mõlemad peegeldavad keskaegse elaniku vaadet. Ei vaja eksisteerimiseks
müsteeriumit. Farss kaldub põhjakihi poole. Tihti petmiseteema, kõik petavad kõiki. Farsis tegemist
kelmustega. Farsi sünni kohta puuduvad andmed. Farsi aluseks oli kirjanduslik tekst. Nende
tekstidega käidi ümber väga hooletult. Alles 16.sajandil ilmusid originaalsed veidrikud, kes hakkasid
koguma farsiraamatuid, neid trükiti ilmusid kollektsionäärid. Farss oli üks müsteeriumielement,
aga ei sündinud sellest, oli vaid esindatud ühe elemendina. Sündis ammu enne müsteeriumi. Nimetus
farss tuleneb 7.sajandist ladina kirjandusest farsa: epistolo cum farsa kiri täidisega, farsa siis
täide. Farsa oli kanooniline tekst. Ilmselt levis pärast 12. sajandit see ka teatud teatrietendusteni.
Farsi sisuline külg: kas farss naeruvääristas või imetles pahesid