kus proovis on tavaliselt 1015 liiki. Seal domineerivad väikeserakulised rohe- ja sinivetikad, sageli ka koldvetikad, harvem ikkesvetikad. Järvede reziimi halvenemise, eriti eutrofeerumisega kaasneb oligo- ja mesotroofsetele vete iseloomulike liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide ning keriloomade osatähtsuse tõus. 2 Eesti järved olid 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel tugevalt mõjutatud väetistest ja farmireovetest, mis põhjustas kiiret eutrofeerumist. Kolhoosikorra lagunemisega soikus põllumajanduslik tootmine ja 1990-ndate aastate algul hakkas järvede, eriti väikejärvede, seisund paranema. Eutrofeerumine aeglustus, lämmastikusisaldus järvevees vähenes. Majandusolukorra paranemisega on lähitulevikus oodata eutrofeerumise taastõusu. 3 Eesti järvede tüübid (1995 a) · 8% vähetoitelisi ehk oligotroofseid järvi. Mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed.
või koosluse kaitse vmt. Eesmärkide täpne määratlemine on järvede säästlikul majandamisel ja taastamisel äärmiselt vajalik. Eesti veekogude seisundi muutused aja jooksul Eesti järvedest üle poole on hüpertroofses, miksotroofses või eutroofses seisundis. Suurem osa neist olid 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel tugevalt mõjutatud sinna põllumajandusest kanduvatest väetistest ja farmireovetest, mis kiirendas nende eutrofeerumist. Sotsialistliku põllumajanduse lagunemise järel 1990ndate aastate algul hakkas järvede, eriti väikejärvede, seisund paranema. Eutrofeerumine aeglustus, järvedes vähenes toiteainete sisaldus. Lisaks põllumajandusele ning järvede veetaseme alandamistele võib eutrofeerumise põhjustajatena nimetada olmevett, tööstusheitvett, kaevandusi ning õhureostust.
annaabi.ee 
