arvutuslikud suurused, mis on saadud eelneva modelleerimise tulemusena. Selliseid mudeleid nim. simulatsioonil baseeruvateks mudeliteks. Näide: Sealiha arvutusliku omahinna ökonomeetrilise mudeli koostamisest. Omahind on leitav järgmise eeskirja järgi O=K M O -; sealiha omahind K -; arvutuslikud kulutused sealiha tootmisel M- sea realiseerimismass Sealiha tootmisel kulutused koosnevad: - söödakulud - K - põrsa ostuga seotud kulud -; K - - nn farmikulud - K Sigade nuumamine jaotatakse teatud etappideks (perioodideks) Kogu nuumaperioodi pikkus n perioodi. a) perioodi kestel planeeritav sea kehamassi suurenemine M-kg b) plaanitav ööpäevane massi-iive m -; grammides c) päevase optimaalse söödaratsiooni maksumus k -; kroonides d) arvutuslik aeg vajaliku juurdekasvu saamiseks p -; päevades e) arvutuslik sööda maksumus vajaliku juurdekasvu saamiseks K -;kroonides
tuleb fun-le anda konkr. kuju. Selleks valime ruut-fun.Ys=b0+b1*xp+b2*xr+ b3*xj+b4*xp2+b5*xr2+b6*xj2+b7*xp*xr+b8*x*xj+b9* xr xj (reg.võr). Nüüd on vaja leida bi. Selleks tuleb teha matemaatiline eksperiment andes ette x väärtused. Koost. katseplaani maatriks. Vähimruutude meetodi alusel leitakse bi. Farmikulude arvutamiseks on vaja teada: arvutuslik aeg vajaliku juurdekasvu saamiseks pi- päevades; arvutuslik söötmis-päevade arv kogu nuuma-perioodi kestel P-päeva; farmikulud päevas kf kr. Kf=P*kf. Kuna P sõltub Mp ja Mr, siis Kf=f(kf, Mp, Mr). Tuleb koostada sama reg.võr. nagu Ks leidmisel. Bi leitakse sama moodi. Reg.võr. saab uue kuju. Soetamiskulud (Kp)- ostumass (Mp); 1kg hind (hp). Kp=Mp*hp. Seega on kindlaks määratud sealiha tootmisega seotud kulud ja omahinna mudel on: O(Mp,Mr, kj, kf, hp) = (Ks (Mp,Mr,kj9+Kf(Mp,Mr,kf) + Mp*hp)/Mr. Seda valemit on tülikas kasut. ja koost. sama mudeli eeldusel, et on tegemist 5 sõltumatust muutujast sõltuva ruutfun
Selle puudusteks on söötade üldise toiteväärtuse hindamise mittetäielikud alused, sest ühe ja sama sööda tegelik toiteväärtus on muutuv suurus, mis sõltub sisalduvatest toitainetest koostises, kuivaine sisaldusest jne. Söötade kasutamise rentaabluse arvutamise 2 meetodit: 1) realiseerimistulemuste alusel võetakse arvesse nii söötade omahind kui ka täiendavad kulud, mis on seotud sööda väärindamisega (farmikulud). Kui karja pidamiskulud on püsivad, siis kujundab tootmise rentaablust söötade omahind. Mida kõrgem on söötade omahind, seda väiksema rentaablusega on tootmine; Näide: Piima realiseerimishind on 4,4 kr/l ja piima omahinda kujundavad farmikulud 1,40, söödakulud 1,40. kasum = 4,4-2,8=1,6kr/l rentaablus = (1,60:2,8)*100=57,14%. Kui söödakulud kasvavad 2 kroonini. kasum = 4,4-(1,4+2)=1kr/l
annaabi.ee 
