kokkulepete kohaselt ei tohi terminaator- kultuure siiski kasutada, kuid ettevõtjate poolne surve tõstatab selle küsimuse ikka ja jälle. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Püütakse luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuure, panna taimi efektiivsemalt kasutama toitaineid, valgust või vett ning töötada välja ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure (,,farmataimed") jne. Mõned farmataimed on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi. GMO-ga kaasnevad ka riskid. Loomulikult ei tähenda see, et igasugusest arengust tuleks loobuda, vaid ainult seda, et uusi arenguid tuleks jälgida kriitiliselt ja kaaluda võmalikke riske. Oluline on aga teadvustada endale riskiühiskonnas elamise fakt ja suhtuda sellesse vastutustundlikult. Kõige sagedamini räägitakse GMO-dega seoses ilmselt toiduohutusest.
kontsentreerumisest võib lugeda lähemalt nt. http://www.competitivemarkets.com/index.php? Itemid=28&id=4&option=com_content&task=section Levinumad GM kultuurid on tänapäeval soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%). Nende kõrval on väga vähesel määral ka teisi põllumajanduses kasutatavaid GM taimi, nagu nt tomat, kartul, suhkrupeet, tubakas, kabatsokk, lutsern, melon ja papaia, samuti tehakse mitmeid põldkatseid nii toidu- kui nn farmataimedega. Farmataimed ja tööstustaimed on inimeste ja loomade ravimeid, vaktsiine ja antikehi tootma loodud ning erinevaid ensüüme, õlisid, plastmasse ja uurimistööks vajalikke keemilisi ühendeid sünteesivad GM taimed. Kus kasvatatakse GM taimi? Rahvusvaheline GMO-de kasutuselevõttu edendava agentuuri International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (ISAAA) andmetel on GM kultuure 2008.a. seisuga külvatud 125 miljonile hektarile, millest umbes 50% kasvatatakse USA-s. USA
annaabi.ee 
