Meditsiiniajaloo konspekt
juurde otsida, kujunema hakkas vastav mõttemudel, mis hiljem nii ravimite kui närvierutuse
kontekstis olulise koha sai (vt ka ptk 12).
19. sajandi alguses valitses meditsiinis skeptiline meeleolu, sest tundus, et arstipraktika
(teraapia) ei ole enam kooskõlas toonase teaduse saavutustega. See puudutas ka ravimeid. Üks
võimalus olukorda lahedada, oli püüda hinnata ravimite tõhusust. Ajastule omaselt kasutati
eksperimenti.
Eksperimentaalfarmakoloogia sisuliselt seega kogu kaasaegse farmakoloogiateaduse
sünnikohaks peetakse Tartut. Põhjust nii arvata annab 1846. aastal Tartu ülikooli materia
medica, dieteetika ja meditsiiniajaloo professoriks valitud Rudolf Buchheim (1820-1879),
kelle eesmärgiks näib olevat olnud viia ka farmakoloogia tasemele, kus juba olid tänu
eksperimendi rakendamisele anatoomia, füsioloogia ja patoanatoomia. Buchheim rajas
Tartusse saabudes oma maja (Lille tänaval, praeguseks hävinud) keldrisse laboratooriumi, kus
tehti farmakoloogilisi uurimusi katseloomadel