• Hambaarstid töötavad polikliinikutes või erapraksises hambaravitehnikaga sisustatud kabinetis. • Hambaarsti tööruum peab olema hästi valgustatud ja puhas. • Hambaarsti töönädal on 4–5 päeva ja tööpäev kestab 6–8 tundi • Hambaarst kannab näomaski, kindaid, valget kitlit ja vajadusel ka kaitseprille TEADMISED • Hambaarstil peavad olema üldteadmised majandusest, loodusteadustest (keemia, bioloogia), inimese anatoomiast ja füsioloogiast, farmakoloogiast. • Erialateadmised on seotud hammaste ja suuõõne tervise ning patoloogiaga. OSKUSED • Hambaarst peab oskama ohutult käsitseda oma tööks vajalikke vahendeid. ISELOOMUOMADUSED • Hambaarsti töö nõuab suurt täpsust, distsipliini, kannatlikkust ja head suhtlemisoskust nii patsiendi, kolleegide kui ka abilise-õega. NÕUDED TERVISELE • Hambaravitool ja varustus on küll ergonoomilised (keha järgi), kuid siiski töötab hambaarst palju kummargil
Tema soov oli saada arstiks. Eesmärgid saavutas ta tänu visale tööle. 1817 lõpetas gümnaasiumi ja asus TÜ-sse õppima arstiteaduskonda. Ülikooli ajal süvenes ta huvi eesti keele ja kultuuriloo vastu. Sellest sai tema põhiharrastus. Tõukajaks oli O.W. Masingu nädalaleht. 1825. aastal tutvus Kreutzwadiga, kes tuli Peterburist ja asus ka arstiteaduskonda. 1827 lõpetas F. Arstiteaduskonna ja jätkas edasi arstina. 40ndate a keskel pidas ülikoolis loenguid farmakoloogiast, hakkas ilmnema ka tema haigus - tuberkuloos. Tüüpiline haigus kurnatud organismil. Suri 1850. Aastal. F. algatusel sündis mitu suurt asja: Koos sõpradega asutas Õpetatud Eesti Seltsi 1838. Saksakeelne, koondas estofiile, põhiliselt haritud sakslasi. Selts pidas silmas põhiliselt kahte eesmärki: rahva minevikumälestuste kogumine, õpetliku kirjanduse väljaandmine. 1843 valiti F ÕES presidendiks. 1842 sai TÜ eesti keele lektoriks.