Minu tulevane elukutse Viktoria Koltsov F1 Tallinn, 2012 Farmatseut · Farmaatsia - on teadus ravimitest, nende leiutamisest, tootmisest ja uurimisest. Farmaatsia üheks eesmärgiks on inimesi ja loomi varustada vajaminevate ravimitega, jagades kasutajale ka vajalikku informatsiooni medikamendi kohta. · Farmaatsiaga tegelev inimene on farmatseut (rohuteadlane). Töökohad · Farmateut võib töötada: - apteegis - ravimitega tegelevates hulgimüügifirmades - tootmisettevõtetes - laborites Millega farmatseut tegeleb? Apteegis töötav farmatseut: - võtab vastu ja kontrollib retsepte - väljastab retsepte alusel ravimeid - nõustab apteegikülastajaid ravimite kasutamist - jälgib kaubavarusid ning lahendab apteegikülastajate retseptiravimite väljastamist
) Aatomi ehituse teooria; aine süvastruktuur (I. ja P. Curie, F.Soddy, E.Ruther- ford, N. Bohr, E.Schrödinger jpt.) Tohutud edusammud sünteeskeemia valdkonnas Füüsikalised uurimismeetodid (raadiospektroskoopia, massispektroskoopia, röntgenstruktuuranalüüs, elektronmikroskoopia eritehnikad, neutronaktivatsioonanalüüs jpt.) Keemiatööstus (eriti väetised, plastid, ravimid, metallid) Joseph Louis PROUST(1754-1826) Prantsuse keemik, varasest lapse-põlvest seotud farmaatsiaga (isal apteek); hiljem apteegi juhataja.- Keemiaprofessor Madriidis (1791-1808)- Alates 1816 - Pariisi TA liege Põhisaavutused: kvantitatiivsed ekspe-rimendid, mis viisid (hiljem) kordsete suhete seaduse formuleerimisele.- näitas, et ained ei reageeri üksteisega mistahes vahekorras (nagu arvas Berthollet) John DALTON(1766-1844) Ingl. keemik ja füüsik, paljude akad. organi-satsioonide liige. Autodidakt; uuris paljusid alasid (sh. füsioloogiat: daltonism).Atomistlik-molekulaarse teooria
mh materia medica nimelist õppeainet, mille sisuks oli meie mõistes farmaatsia ja farmakoloogia tutvustamine. Siinkohal rõhutatagu veelkord, et paljud kaasaegse lugeja jaoks esmapilgul praktilise kallakuga distsipliinid, mida toonastes ülikoolides loeti, olid siiski pigem teoreetilised arst oma töös otseselt ravimitega kokku ei puutunud, selleks olid apteekrid jms. Küll oli arsti tööks ravimeid ,,välja kirjutada" (seega pidi ta teemaga kursis olema). Keskajal tegelesid farmaatsiaga apteekrid, ,,rohumüüjad", kõikvõimalikud rändkaubitsejad ning rahvameditsiin (sellest võib eesti keeles pikemalt lugeda Heino Gustavsoni raamatust Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a. (1972)). Keskaja lõppu markeerib ka farmakoloogia ajaloos Paracelsus (vt ka ptk 6). Tegemist oli reformatsiooniajastu inimesega, kes püüdis põhimõtteliselt mineviku autoriteetidele ja teooriatele selga keerata (siinkohal tekkis tal ilmselt ka vajadus eksperimentaalselt oma
annaabi.ee 
